Kasulikku infot erinevate soojuse ja kütte parameetrite kohta
Soojuskoormus ventilatsioonile:
Φv = Lv × ρõ × cõ × Δt =Hv × Δt [W], kus |
Hv – ventilatsiooni erikoormus [W/oC] |
Lv – soojendatav õhuhulk [m3/s] |
ρõ – õhu tihedus 1,2 [kg/m3] |
cõ – õhu erisoojus 1005 [J/kg·K] |
Δt – temperatuuri muut õhu soojendamisel [oC] |
Soojuskaod läbi piirdekonstruktsioonide:
Φ = A × U × (ts-tva) [W], kus |
A – piirde pindala [m2] |
U – soojusläbikande tegur [Wm2K] |
ts – sisetemperatuur [C] |
tva – välistemperatuur [C] |
Soojuskoormus infiltratsioonile:
Φinf = Linf × ρõ × cõ × Δt [W], kus |
Linf – filtreeruv õhuhulk [m3/s] |
ρõ – õhu tihedus 1,2 [kg/m3] |
cõ – õhu erisoojus 1005 [J/kg·K] |
Δt – temperatuuri muut õhu soojendamisel [oC] |
Soojuskoormus sooja tarbevee valmistamiseks:
Φstv = 4,18 × Gstv arv × x(tsv-tkv)/100 [W], kus |
Gstv – sooja vee arvutusvooluhulk (l/s) |
t sv – sooja vee temperatuur (C) |
Tkv – külma vee temperatuur (C) |
Soojavajadusee kontrollarvud:
Uued eramud | 15-22 w/m3 |
Vanemad eramud | 20-30 w/m3 |
Soojuseraldus inimeselt:
Rahulikult istudes 20 c juures 85w |
Kerge töö 20c juures 100w |
Raske töö 20 C juures 125w |
Soojavee võimsus:
1m3 külma vee ülessoojendamiseks 5°C→55°C kuluv soojusenergia on 0,05833 MW/h |
Kütmisperioodi kestvus ja keskmine temperatuur:
Linn | Kütmise periood ööpäevades | Keskmine välisõhk C |
Tallinn ja Harjumaa | 224 | -0,6 |
Põrandaküte:
Põrandapinna maksimaalmne temperatuur | Ruumi temperatuur | Tsoonid |
29 | 21 | Eluruumid |
33 | 24 | Niisked ruumid |
35 | 21 | Ruumide välispiirded |
Põrandakütte torukulu m/m2:
15 cm | 6,7 m |
20 cm | 5,00 m |
25 cm | 4,00 m |
30 cm | 3,35 m |
35 cm | 2,85 m |
Torustiku maksimaalne pikkus Ø 20 toru 100m (üks kontuur)
Torustiku maksimaalne pikkus Ø 16 toru 60m (üks kontuur)
Temperatuurigraafik: 40/35
Kontuuri takistus max 25 kPA
Kütuste võrdlus:
Kütus | Niiskus | Maht puistes | Kaal | Energia | Tuhk | 1m3 kergele kütteõlile vastab |
Hakkepuit | 35-45 | 1 | 0,25-0,31 | 0,7 | 1,2 | 4,5 |
Pellet | 8-12 | 1,4-1,7 | 1 | 4,5-5,0 | 1 | 2,2 |
Puitbrikett | 10-15 | 1,5-1,8 | 1 | 4,5-5,0 | 1 | 2,2 |
Raske kütteõli | 0,95-1 | 11-15 | ||||
Kerge kütteõli | 0,83-0,85 | 11,8 | ||||
Maagaas | 9,35 |
Ühikute teisendamine:
Ühik | MWh | GJ | Gcal | Toe | MBTU |
MWh | 1 | 3,6 | 0,86 | 0,086 | 3,412 |
GJ | :0,278 | 1 | 0,239 | 0,024 | 0,948 |
Gcal | 1,163 | 4,148 | 1 | 0,100 | 3,969 |
Toe | 11,63 | 41,87 | 10,00 | 1 | 39,69 |
MBTU | 0,293 | 1,055 | 0,252 | 0,025 | 1 |
Rõhkude teisendamine:
bar | mbar | Mm WS | 1 kp/cm2= 1at | |
1 bar | 1 | 1000 | 10200 | 1,02 |
1 mbar | 0,001 | 1 | 10,20 | 0,00102 |
1 mm WS | 0,0000981 | 0,0981 | 1 | 0,0001 |
1kp/cm2 | 0,981 | 981 | 10000 | 1 |
1Pa | 0,00001 | 0,01 | 0,1020 | 0,0000102 |
1 kPa=1000Pa
1 bar= 100kPa
Võimsus ja vooluhulk:
Kcal/h | Kcal/min | 1 J/s = 1w | kW | MJ/h | |
1 kcal/h | 1 | 0,01667 | 1,163 | 0,001163 | 0,0041868 |
1 kcal/min | 60 | 1 | 69,768 | 0,069768 | 0,2512 |
1 J/s=1W | 0,860 | 0,01433 | 1 | 0,001 | 0,0036 |
1 kW | 860 | 14,33 | 1000 | 1 | 3,6 |
Terastoru mõõtmed:
Dn | R | Välisläbimõõt | Toe vahemik | Seinapaksus keevitatav | Seinapaksus keermestatav |
10 | 3/8 | 17,2 | 2,5 | 1,8 | 2,35 |
15 | ½ | 21,3 | 2,5 | 2,0 | 2,65 |
20 | ¾ | 26,9 | 2,5 | 2,3 | 2,65 |
25 | 1 | 33,7 | 2,5 | 2,6 | 3,25 |
32 | 1 ¼ | 42,4 | 2,5 | 2,6 | 3,25 |
40 | 1 ½ | 48,3 | 2,5 | 2,6 | 3,25 |
50 | 2 | 60,3 | 3 | 2,9 | 3,65 |
65 | 2 ½ | 76,1 | 4 | 2,9 | |
80 | 3 | 88,9 | 4 | 3,2 | |
100 | 4 | 114,3 | 5 | 3,6 | |
125 | 5 | 139,7 | 5 | 4,5 | |
150 | 6 | 168,3 | 5 | 4,5 |
Torude asendamine:
DN | Teras | Alupex | Teraspress | Vask |
10 | 3/8 | 16 | 12 | 12 |
15 | ½ | 20 | 15 & 18 | 15 & 18 |
20 | ¾ | 25 | 22 | 22 |
25 | 1 | 32 | 28 | 28 |
32 | 1 ¼ | 40 | 35 | 35 |
40 | 1 ½ | 50 | 42 | 42 |
50 | 2 | 63 | 54 | 54 |
Kandurite vahemaa – metall:
Välisläbimõõt | Vasktorud | Teraspresstorud | Terastorud |
12 (Dn10) | 0,60 | 1,00 | 1,00 |
15-18 (Dn15) | 0,80 | 1,25 | 1,50 |
22 (Dn20) | 1,20 | 1,50 | 2,00 |
28 (Dn25) | 2,50 | 2,00 | 2,00 |
35 (Dn32) | 2,50 | 2,25 | 2,50 |
42 (DN40) | 2,50 | 2,50 | 2,50 |
54 (Dn50) | 2,50 | 3,00 | 3,00 |
Dn65 | 4,00 | ||
Dn80 | 4,00 | ||
Dn100 | 4,00 |
Kandurite vahemaa – plast:
PEM/PVC | PEX | PPR PN16 80° | Aluplex | PPR STABI | |
16 | – | 0,20 | 0,70 | 1,00 | 1,10 |
20 | 0,70 | 0,30 | 0,70 | 1,20 | 1,20 |
25 | 0,90 | 0,40 | 0,80 | 1,30 | 1,40 |
32 | 1,00 | 0,40 | 0,95 | 1,40 | 1,45 |
40 | 1,10 | 0,50 | 1,05 | 1,40 | 1,50 |
50 | 1,20 | 0,50 | 1,15 | 1,50 | 1,55 |
63 | 1,40 | 0,60 | 1,30 | 1,50 | 1,65 |
75 | 1,50 | 0,60 | 1,45 | 1,50 | 1,70 |
90 | 1,60 | 0,70 | 1,60 | 2,40 | 1,90 |
110 | 1,70 | 0,70 | 1,75 | 2,40 | 2,05 |
Küllastunud aurutemperatuurid erinevatel rõhkudel:
Manomeetrinäit barg | Absoluutne rõhk | Temperatuur |
0,1 | 1,1 | 103 |
0,3 | 1,3 | 107 |
0,5 | 1,5 | 112 |
0,7 | 1,7 | 115 |
0,9 | 1,9 | 119 |
1,1 | 2,1 | 122 |
1,3 | 2,3 | 125 |
1,5 | 2,5 | 128 |
1,7 | 2,7 | 130 |
1,9 | 2,9 | 133 |
2,1 | 3,1 | 135 |
2,3 | 3,3 | 137 |
2,5 | 3,5 | 139 |
2,7 | 3,7 | 141 |
2,9 | 3,9 | 143 |
3,1 | 4,1 | 144 |
3,3 | 4,3 | 146 |
3,5 | 4,5 | 148 |
3,7 | 4,7 | 150 |
3,9 | 4,9 | 151 |
4,1 | 5,1 | 153 |
4,3 | 5,3 | 154 |
4,5 | 5,5 | 155 |
4,7 | 5,7 | 157 |
4,9 | 5,9 | 158 |
5,1 | 6,1 | 160 |
5,3 | 6,3 | 161 |
5,5 | 6,5 | 162 |
5,7 | 6,7 | 163 |
5,9 | 6,9 | 164 |
6,1 | 7,1 | 166 |
6,3 | 7,3 | 167 |
6,5 | 7,5 | 168 |
6,7 | 7,7 | 169 |
6,9 | 7,9 | 170 |
7,1 | 8,1 | 171 |
7,3 | 8,3 | 172 |
7,5 | 8,5 | 173 |
7,7 | 8,7 | 174 |
7,9 | 8,9 | 175 |
8,1 | 9,1 | 176 |
8,3 | 9,3 | 177 |
8,5 | 9,5 | 178 |
8,7 | 9,7 | 179 |
8,9 | 9,9 | 179 |
9,1 | 10,1 | 180 |
9,3 | 10,3 | 181 |
9,5 | 10,5 | 182 |
9,7 | 10,7 | 183 |
9,9 | 10,9 | 184 |
Aururõhualaldus sõlm (rõhureguleerimissõlm):

1 – Aururõhuregulaator
2 – Separaator
3 – Kondensaadieraldaja
4 – Vaateklaas
5- Mudafilter
6 – Mudafilter flantsiga
7 – Sulgearmatuur
8 – tagasilöögiklapp
9 – Aurukraan flantsiga
10 – Kaitseklapp
11 – O toru
12 – Nõelventiil
13 – Manomeeter kõrgerõhk
14 – Manomeeter madalrõhk
Karedus:
1 mg-ekv/l = 2,8 °dH |
1 dH= 0,357mg-ekv/l |
Pehme vesi 0-1mg-ekv/l |
Kergelt kare 1-3 mg-ekv/l |
Kare 3-6 mg-ekv/l |
Väga kare üle 6 mg-ekv/l |
Aurukatla vee normid
Toitevesi:
pH | 8,0-9,5 |
Karedus | 1mg CaCO3/kg (0,06 °dH) |
Hapnik | 100µg O2/kg (kuni 15 bar) |
Raud | 100µg Fe/kg |
Kloriid | 200 mg/kg |
Aurukatel:
pH | 10-12 |
Karedus | 1mg CaCO3/kg (0,06 °dH) |
Leelisus (p-arv) | 100-600 mg CaCO3/kg (kuni 15 bar) |
Üld leelisus (m-arv) | alla 850 mg CaCO3/kg (kuni 15 bar) |
Elektrijuhtivus | 6000-7000µS/cm (kuni 15 bar) |
Räni | 150 mg SiO2/kg |
Fosfaadid | 630 mg PO4/kg |
Ruumi temperatuurid:
Ruumi nimetus | Ruumitemperatuur talvel °C | Maksimaalne lubatud müratase dB(A) |
Eluruum, magamistuba | 21 | 30 |
Trepikoda, tehniline ruum | 18 | 40 |
Nõupidamiste ruum, kontor, klassiruum | 21 | 35 |
Dušširuumid | 22 | 40 |
Wc-d | 21 | 35 |
Koridorid | 20 | 40 |
Riietusruum | 21 | 40 |
Koristaja ruum | 18 | 40 |
Köök, söögituba | 21 | 35 |
Majandusruum, töötuba | 21 | 35 |
Torude isolatsioon:
s = isolatsioonikihi paksus
a = kahe isoleeritava toru vahe
b = isoleeritava osa ja konstruktsiooni vahe
Toru DN | Sari 21 | Sari 22 | Sari 23 | Sari 24 | Sari 25 | ||||||||||||||||||||
a | s | b | a | s | b | a | s | b | a | s | b | a | s | b | |||||||||||
10-40 | 90 | 20 | 60 | 110 | 30 | 70 | 130 | 40 | 80 | 150 | 50 | 90 | 170 | 60 | 100 | ||||||||||
50-80 | 110 | 30 | 70 | 130 | 40 | 80 | 150 | 50 | 90 | 170 | 60 | 100 | 210 | 80 | 120 | ||||||||||
100-150 | 130 | 40 | 80 | 150 | 50 | 90 | 170 | 60 | 100 | 210 | 80 | 120 | 260 | 100 | 140 | ||||||||||
200-300 | 150 | 50 | 90 | 170 | 60 | 100 | 210 | 80 | 120 | 260 | 100 | 140 | 310 | 120 | 170 | ||||||||||
350-700 | 180 | 60 | 100 | 230 | 80 | 120 | 260 | 100 | 140 | 300 | 120 | 160 | 340 | 140 | 190 |
Toru osa | Isolatsiooni sari v. paksus | Tüüp | Kattematerjal | Asukoht, märkused | |
Kaugkütte-, kütte,- ja soojaveetoru ja ventiilid | 25 | Aa | 6 | Soojussõlmeruum 1) | |
Küttetoru | 23 | Aa | 6 | Nähtav isolatsioon 2) | |
Soojaveetoru | 23 | Ac | – | Peidetud isolatsioon 2) | |
Külmaveetoru, vihmavee kanal | 21 | Aa | 6K | Nähtav isolatsioon 4) | |
Külmaveetoru, vihmavee kanal | 21 | Ac | K | Peidetud isolatsioon 4) | |
Külmaveetoru | 21 | Ac, Cd | 7K, 6K | Niisked ruumid 4) |
– Aa – Torukoorik PV-E või KK. Kaared/käänakud teostada kaarelementidega, villast lõigatud vahetükkidega või, kuni läbimõõduni DN50, lahtisest villast kokku suruda ning katta plekk kattega.
– Ac – Alumiiniumkartongiga kaetud mineraalvill PV-AE või KK-Al. Kaared/käänakud teos
– Katmata polüstüreen, kõva vahtplastikisolatsioon.
– De – Volditud alumiiniumkartongiga tehases kaetud PV-KAT, tihedus 80 kg/m3
– Ef – Kummiisolatsioon, näiteks tüüp Armaflex. Isolatsiooni- ja kattematerjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid. Isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev.
– 6 – PVC-kate (vastavalt tuleohutuse klassile)
– 6K – Kattematerjalide liitekohad tihendada 30 mm paksuse PVC teibiga,
– 7K – Kinnituste avad, otsad jmt. tihendada värvitu silikoonkitiga nii, et kattematerjalist moodustub kokku aurutõke
– Aa- Torukoorik , välisläbimõõduga kuni 400 mm, kinnitatakse ø 0,9 mm tsingitud terastraadiga. Sidumistihedus 300 mm ja vähemalt üks sidumisosa/kinnitus.
– Ac – Nähtaval oleva sooja ja külma toru koorik kinnitatakse 0,25 mm paksuse alumiiniumpaberi teibiga. Peidetud koha soe toru koorik kinnitatakse ø 0,9 mm tsingitud terastraadiga. Sidumistihedus 300 mm ja vähemalt üks sidumisosa/kinnitus.
– De – Villaplaat kinnitatakse 25 mm paksuse alumiiniumpaberi teibiga.
– Ef – Isolatsiooni kondentstihendus saadakse liimides isolatsiooni piki-ja risti liitekohad kokku liimiga valmistaja juhiste järgi. Isolatsiooni alg-ja lõpukohad liimitakse toru külge kinni.
Plastikkate kinnitatakse plastikust naeltega, paigaldustihedus 150 mm. Piki-ja ristiliitekohad tuuakse umbes 20 mm üksteise peale.
Kolmikute tegemiseks lõigatakse haaratoru kattematerjal peatorule sobivaks. Käänakud kaetakse selleks ette nähtud osaga. Kui kattematerjali käänakut ei ole saadaval valmis osana, tehakse kate 0,7 mm paksusest PVC- plaadist nurgaosaga või mähkides tasandatud isolatsioon kattematerjaliga ühte värvi PVC-lindiga. Isolatsiooniläbimõõdu muutused ja lõpud kaetakse otsaplaadiga.
Metallkattematerjalid kinnitatakse POP-traatidega.
– K – Aurutõke saavutatakse tihendades kattetüüpe 6 ja 10 liitekohad pehme värvitu PVC-teibiga või sulgedes isolatsioonitüüpide Ac ja Ba katete liitekohad alumiiniumpaberi teibiga. Lõpud, kinnitusavad ja muud läbiviigud tihendatakse silikoonkitiga nii, et kate moodustaks aurutõkke. Alternatiivina võib kasutada ka vastavat soojapidavust omavat aurutõkke isolatsiooni. Isolatsioonimaterjalid pannakse terviklikult torude ja käänakute.
– 7K – Koorikute liitekohad seotakse kokku teibiga nii, et piki-ja ristiliitekohad sulguvad peaaegu hermeetiliselt.
Tasakaalustamine ja automatiseerimine:
Keskküttesüteemi tasakaalustamine on vajalik soojuse ebaühtlase jaotumise vältimiseks. Paratamatult on küttesüsteemis takistused ja vooluhulgad erinevad ning vesi voolab sealt, kus takistus on väiksem.
Selle tulemusel võivad temperatuuri erinevused erinevate ruumide vahel olla märkimisväärsed ning osad ruumid liiga jahedad samal ajal kui teised on üle köetud. Ülekütmine aga omakorda põhjustab tarbetut küttekulu.
Küttesüsteemi tasakaalustamine aitab vältida ülekütmist ning võimaldab seega säästa küttekuludelt kuni kolmandiku võrra.
Tasakaalustamis vajavad kõik süsteemiosad -radiaatoritel kasutatakse selleks termostaatventiile koos termopeadega ja lisaks on vajalik paigaldada kõikidele püstikutele ja magistraal harudele spetsiaalsed tasakaalustusventiilid. Tasakaalustamisprotsessi esimeseks sammuks on ventiilide eelseadistamine vastavalt projektile.
Projekti puudumisel tuleb aga alustada hoopis eelseadistuste arvutamisega. Lõplik tasakaalustatus saavutatakse alles peale tasakaalustusventiilide paikahäälestamist spetsiaalse aparaadiga.
Tänapäeval, kui toasooja hind järjest tõuseb, on soovitatav tarvitusele võtta kõik võimalikud meetmed, mis aitavad kulusid vähendada. Kuid mitte vähem oluline ei ole ka inimeste soojusliku mugavuse tõstmine, mis on saavutatav tänu maja eri osades ühtlustunud temperatuurile.
NB! 1 kraad temperatuuri tõstmist tõstab küttekulu ~ 5%.
Küttesüsteemi automatiseerimine aitab kokkuhoida 5-25% ning aitab vältida ala- ja ülekütmist.
Hooldus-seadistus:
Gaasi-, pelleti- ja õlipõleteid ning küttesüsteeme on vajalik hooldada vähemalt 1 kord aastas.
Katla suitsugaaside temperatuur peaks olema vahemikus 175-195 kraadi.
Katel on soovitatav seadistada töötamaks temperatuuridega 60-75 kraadi.
Puhasta õli/gaasi katel ja suitsukäigud ning korsten vähemalt üks kord aastas. Pelletikatelt ja tahkeküttekatelt puhastada tihedamalt – vähemalt kaks korda kuus.
Soovitatav on väike kateldel korstna tõmme hoida vahemikus 10-20 Pa (soovitatav paigaldada tõmberegulaator).