Kasulikku infot erinevate soojuse ja kütte parameetrite kohta

Soojuskoormus ventilatsioonile:
Φv = Lv × ρõ × cõ × Δt =Hv × Δt [W], kus
Hv – ventilatsiooni erikoormus [W/oC]
Lv – soojendatav õhuhulk [m3/s]
ρõ – õhu tihedus 1,2 [kg/m3]
cõ – õhu erisoojus 1005 [J/kg·K]
Δt – temperatuuri muut õhu soojendamisel [oC]
Soojuskaod läbi piirdekonstruktsioonide:
Φ = A × U × (ts-tva) [W], kus
A – piirde pindala [m2]
U – soojusläbikande tegur [Wm2K]
ts – sisetemperatuur [C]
tva – välistemperatuur [C]
Soojuskoormus infiltratsioonile:
Φinf = Linf × ρõ × cõ × Δt [W], kus
Linf – filtreeruv õhuhulk [m3/s]
ρõ – õhu tihedus 1,2 [kg/m3]
cõ – õhu erisoojus 1005 [J/kg·K]
Δt – temperatuuri muut õhu soojendamisel [oC]
Soojuskoormus sooja tarbevee valmistamiseks:
Φstv = 4,18 × Gstv arv × x(tsv-tkv)/100 [W], kus
Gstv – sooja vee arvutusvooluhulk (l/s)
t sv – sooja vee temperatuur (C)
Tkv – külma vee temperatuur (C)
Soojavajadusee kontrollarvud:
Uued eramud 15-22 w/m3
Vanemad eramud 20-30 w/m3
Soojuseraldus inimeselt:
Rahulikult istudes 20 c juures 85w
Kerge töö 20c juures 100w
Raske töö 20 C juures 125w
Soojavee võimsus:
1m3 külma vee ülessoojendamiseks 5°C→55°C kuluv soojusenergia on 0,05833 MW/h
Kütmisperioodi kestvus ja keskmine temperatuur:
Linn Kütmise periood ööpäevades Keskmine välisõhk C
Tallinn ja Harjumaa 224 -0,6
Põrandaküte:
Põrandapinna maksimaalmne temperatuur Ruumi temperatuur Tsoonid
29 21 Eluruumid
33 24 Niisked ruumid
35 21 Ruumide välispiirded
Põrandakütte torukulu m/m2:
15 cm 6,7 m
20 cm 5,00 m
25 cm 4,00 m
30 cm 3,35 m
35 cm 2,85 m

Torustiku maksimaalne pikkus Ø 20 toru 100m (üks kontuur)
Torustiku maksimaalne pikkus Ø 16 toru 60m (üks kontuur)
Temperatuurigraafik: 40/35
Kontuuri takistus max 25 kPA

Kütuste võrdlus:
Kütus Niiskus Maht puistes Kaal Energia Tuhk 1m3 kergele kütteõlile vastab
 Hakkepuit 35-45 1  0,25-0,31 0,7  1,2  4,5
 Pellet  8-12  1,4-1,7  1  4,5-5,0  1  2,2
 Puitbrikett  10-15  1,5-1,8  1  4,5-5,0  1  2,2
 Raske kütteõli  0,95-1  11-15
 Kerge kütteõli  0,83-0,85  11,8
 Maagaas  9,35
Ühikute teisendamine:
Ühik MWh GJ Gcal Toe MBTU
MWh 1 3,6 0,86 0,086 3,412
GJ :0,278 1 0,239 0,024 0,948
Gcal 1,163 4,148 1 0,100 3,969
Toe 11,63 41,87 10,00 1 39,69
MBTU 0,293 1,055 0,252 0,025 1
Rõhkude teisendamine:
bar mbar Mm WS 1 kp/cm2= 1at
1 bar  1 1000 10200 1,02
1 mbar  0,001 1 10,20 0,00102
1 mm WS  0,0000981 0,0981 1 0,0001
1kp/cm2  0,981  981  10000  1
1Pa  0,00001  0,01  0,1020  0,0000102

1 kPa=1000Pa
1 bar= 100kPa

Võimsus ja vooluhulk:
Kcal/h Kcal/min 1 J/s = 1w kW MJ/h
1 kcal/h  1 0,01667 1,163  0,001163  0,0041868
1 kcal/min  60 1 69,768  0,069768  0,2512
1 J/s=1W  0,860  0,01433  1  0,001  0,0036
1 kW  860  14,33  1000  1  3,6
Terastoru mõõtmed:
Dn R Välisläbimõõt Toe vahemik Seinapaksus keevitatav Seinapaksus keermestatav
 10 3/8  17,2  2,5  1,8  2,35
 15 ½  21,3  2,5  2,0  2,65
 20 ¾  26,9  2,5  2,3  2,65
 25  1  33,7  2,5  2,6  3,25
 32 1 ¼  42,4  2,5  2,6  3,25
 40 1 ½  48,3  2,5  2,6  3,25
 50 2  60,3  3  2,9  3,65
 65 2 ½  76,1  4  2,9
 80 3  88,9  4  3,2
 100 4  114,3  5  3,6
 125 5  139,7  5  4,5
 150 6  168,3  5  4,5
Torude asendamine:
DN Teras Alupex Teraspress Vask
10 3/8 16 12 12
15 ½ 20 15 & 18 15 & 18
20 ¾ 25 22 22
25 1 32 28 28
32 1 ¼  40  35  35
40 1 ½  50  42  42
50  2  63  54  54
Kandurite vahemaa – metall:
Välisläbimõõt Vasktorud Teraspresstorud Terastorud
12 (Dn10) 0,60 1,00  1,00
15-18 (Dn15) 0,80 1,25  1,50
22 (Dn20) 1,20 1,50  2,00
28 (Dn25) 2,50 2,00  2,00
35 (Dn32) 2,50 2,25  2,50
42 (DN40) 2,50 2,50  2,50
54 (Dn50) 2,50 3,00  3,00
Dn65 4,00
Dn80 4,00
Dn100 4,00
Kandurite vahemaa – plast:
PEM/PVC PEX PPR PN16 80° Aluplex PPR STABI
16 – 0,20 0,70 1,00 1,10
20 0,70 0,30 0,70 1,20 1,20
25 0,90 0,40 0,80 1,30 1,40
32 1,00 0,40 0,95 1,40 1,45
40 1,10 0,50 1,05 1,40 1,50
50 1,20 0,50 1,15 1,50 1,55
63 1,40 0,60 1,30 1,50 1,65
75  1,50 0,60 1,45 1,50 1,70
90  1,60  0,70 1,60 2,40 1,90
110  1,70  0,70 1,75 2,40 2,05
Küllastunud aurutemperatuurid erinevatel rõhkudel:
Manomeetrinäit barg Absoluutne rõhk Temperatuur
0,1 1,1 103
0,3 1,3 107
0,5 1,5 112
0,7 1,7 115
0,9 1,9 119
1,1 2,1 122
 1,3  2,3  125
 1,5  2,5  128
 1,7  2,7  130
 1,9  2,9  133
 2,1  3,1  135
 2,3  3,3  137
 2,5  3,5  139
 2,7  3,7  141
 2,9  3,9  143
 3,1  4,1  144
 3,3  4,3  146
 3,5  4,5  148
 3,7  4,7  150
 3,9  4,9  151
 4,1  5,1  153
 4,3  5,3  154
 4,5  5,5  155
 4,7  5,7  157
 4,9  5,9  158
 5,1  6,1  160
 5,3  6,3  161
 5,5  6,5  162
 5,7  6,7  163
 5,9  6,9  164
 6,1  7,1  166
 6,3  7,3  167
 6,5  7,5  168
 6,7  7,7  169
 6,9  7,9  170
 7,1  8,1  171
 7,3  8,3  172
 7,5  8,5  173
 7,7  8,7  174
 7,9  8,9  175
 8,1  9,1  176
 8,3  9,3  177
 8,5  9,5  178
 8,7  9,7  179
 8,9  9,9  179
 9,1  10,1  180
 9,3  10,3  181
 9,5  10,5  182
 9,7  10,7  183
 9,9  10,9  184
Aururõhualaldus sõlm (rõhureguleerimissõlm):

1 – Aururõhuregulaator

2 – Separaator

3 – Kondensaadieraldaja

4 – Vaateklaas

5- Mudafilter

6 – Mudafilter flantsiga

7 – Sulgearmatuur

8 – tagasilöögiklapp

9 – Aurukraan flantsiga

10 – Kaitseklapp

11 – O toru

12 – Nõelventiil

13 – Manomeeter kõrgerõhk

14 – Manomeeter madalrõhk

Karedus:
1 mg-ekv/l = 2,8 °dH
1 dH= 0,357mg-ekv/l
Pehme vesi 0-1mg-ekv/l
Kergelt kare 1-3 mg-ekv/l
Kare 3-6  mg-ekv/l
Väga kare üle 6 mg-ekv/l
Aurukatla vee normid

Toitevesi:

pH 8,0-9,5
Karedus 1mg  CaCO3/kg (0,06 °dH)
Hapnik 100µg O2/kg (kuni 15 bar)
Raud 100µg Fe/kg
Kloriid 200 mg/kg

Aurukatel:

pH 10-12
Karedus 1mg  CaCO3/kg (0,06 °dH)
Leelisus (p-arv) 100-600 mg CaCO3/kg (kuni 15 bar)
Üld leelisus (m-arv) alla 850 mg CaCO3/kg (kuni 15 bar)
Elektrijuhtivus 6000-7000µS/cm (kuni 15 bar)
Räni 150 mg SiO2/kg
Fosfaadid 630 mg PO4/kg
Ruumi temperatuurid:
Ruumi nimetus Ruumitemperatuur talvel °C Maksimaalne lubatud müratase dB(A)
Eluruum, magamistuba 21 30
Trepikoda, tehniline ruum 18 40
Nõupidamiste ruum, kontor, klassiruum 21 35
Dušširuumid 22 40
Wc-d 21 35
Koridorid 20 40
Riietusruum 21 40
Koristaja ruum 18 40
Köök, söögituba 21 35
Majandusruum, töötuba 21 35
Torude isolatsioon:

s = isolatsioonikihi paksus
a = kahe isoleeritava toru vahe
b = isoleeritava osa ja konstruktsiooni vahe

Toru DN Sari 21 Sari 22 Sari 23 Sari 24 Sari 25
a s b a s b a s b a s b a s b
10-40 90 20 60 110 30 70 130 40 80 150 50 90 170 60 100
50-80 110 30 70 130 40 80 150 50 90 170 60 100 210 80 120
100-150 130 40 80 150 50 90 170 60 100 210 80 120 260 100 140
200-300 150 50 90 170 60 100 210 80 120 260 100 140 310 120 170
350-700 180 60 100 230 80 120 260 100 140 300 120 160 340 140 190
Toru osa Isolatsiooni sari v. paksus Tüüp Katte­materjal Asukoht, märkused
Kaugkütte-, kütte,- ja soojaveetoru ja ventiilid 25 Aa 6 Soojussõlmeruum 1)
Küttetoru 23 Aa 6 Nähtav isolatsioon 2)
Soojaveetoru 23 Ac – Peidetud isolatsioon 2)
Külmaveetoru, vihmavee kanal 21 Aa 6K Nähtav isolatsioon 4)
Külmaveetoru, vihmavee kanal 21 Ac K Peidetud isolatsioon 4)
Külmaveetoru 21 Ac, Cd 7K, 6K Niisked ruumid 4)

– Aa – Torukoorik PV-E või KK. Kaared/käänakud teostada kaarelementidega, villast lõigatud vahetükkidega või, kuni läbimõõduni DN50, lahtisest villast kokku suruda ning katta plekk kattega.
– Ac – Alumiiniumkartongiga kaetud mineraalvill PV-AE või KK-Al. Kaared/käänakud teos
–  Katmata polüstüreen, kõva vahtplastikisolatsioon.
– De – Volditud alumiiniumkartongiga tehases kaetud PV-KAT, tihedus 80 kg/m3
– Ef – Kummiisolatsioon, näiteks tüüp Armaflex. Isolatsiooni- ja kattematerjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid. Isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev.
– 6 – PVC-kate (vastavalt tuleohutuse klassile)
– 6K – Kattematerjalide liitekohad tihendada 30 mm paksuse PVC teibiga,
– 7K – Kinnituste avad, otsad jmt. tihendada värvitu silikoonkitiga nii, et kattematerjalist  moodustub kokku aurutõke

– Aa- Torukoorik , välisläbimõõduga kuni 400 mm, kinnitatakse ø 0,9 mm tsingitud terastraadiga. Sidumistihedus 300 mm ja vähemalt üks sidumisosa/kinnitus.
– Ac – Nähtaval oleva sooja ja külma toru koorik kinnitatakse 0,25 mm paksuse alumiiniumpaberi teibiga. Peidetud koha soe toru koorik kinnitatakse ø 0,9 mm tsingitud terastraadiga. Sidumistihedus 300 mm ja vähemalt üks sidumisosa/kinnitus.
– De – Villaplaat kinnitatakse 25 mm paksuse alumiiniumpaberi teibiga.
– Ef – Isolatsiooni kondentstihendus saadakse liimides isolatsiooni piki-ja risti liitekohad kokku liimiga valmistaja juhiste järgi. Isolatsiooni alg-ja lõpukohad liimitakse toru külge kinni.

Plastikkate kinnitatakse plastikust naeltega, paigaldustihedus 150 mm. Piki-ja ristiliitekohad tuuakse umbes 20 mm üksteise peale.

Kolmikute tegemiseks lõigatakse haaratoru kattematerjal peatorule sobivaks. Käänakud kaetakse selleks ette nähtud osaga. Kui kattematerjali käänakut ei ole saadaval valmis osana, tehakse kate 0,7 mm paksusest PVC- plaadist nurgaosaga või mähkides tasandatud isolatsioon kattematerjaliga ühte värvi PVC-lindiga. Isolatsiooniläbimõõdu muutused ja lõpud kaetakse otsaplaadiga.

Metallkattematerjalid kinnitatakse POP-traatidega.
– K – Aurutõke saavutatakse tihendades kattetüüpe 6 ja 10 liitekohad pehme värvitu PVC-teibiga või sulgedes isolatsioonitüüpide Ac ja Ba katete liitekohad alumiiniumpaberi teibiga. Lõpud, kinnitusavad ja muud läbiviigud tihendatakse silikoonkitiga nii, et kate moodustaks aurutõkke. Alternatiivina võib kasutada ka vastavat soojapidavust omavat aurutõkke isolatsiooni. Isolatsioonimaterjalid pannakse terviklikult torude ja käänakute.
– 7K – Koorikute liitekohad seotakse kokku teibiga nii, et piki-ja ristiliitekohad sulguvad peaaegu hermeetiliselt.

Tasakaalustamine ja automatiseerimine:

Keskküttesüteemi tasakaalustamine on vajalik soojuse ebaühtlase jaotumise vältimiseks. Paratamatult on küttesüsteemis takistused ja vooluhulgad erinevad ning vesi voolab sealt, kus takistus on väiksem.

Selle tulemusel võivad temperatuuri erinevused erinevate ruumide vahel olla märkimisväärsed ning osad ruumid liiga jahedad samal ajal kui teised on üle köetud. Ülekütmine aga omakorda põhjustab tarbetut küttekulu.

Küttesüsteemi tasakaalustamine aitab vältida ülekütmist ning võimaldab seega säästa küttekuludelt kuni kolmandiku võrra.

Tasakaalustamis vajavad kõik süsteemiosad -radiaatoritel kasutatakse selleks termostaatventiile koos termopeadega ja lisaks on vajalik paigaldada kõikidele püstikutele ja magistraal harudele spetsiaalsed tasakaalustusventiilid. Tasakaalustamisprotsessi esimeseks sammuks on ventiilide eelseadistamine vastavalt projektile.

Projekti puudumisel tuleb aga alustada hoopis eelseadistuste arvutamisega. Lõplik tasakaalustatus saavutatakse alles peale tasakaalustusventiilide paikahäälestamist spetsiaalse aparaadiga.
Tänapäeval, kui toasooja hind järjest tõuseb, on soovitatav tarvitusele võtta kõik võimalikud meetmed, mis aitavad kulusid vähendada. Kuid mitte vähem oluline ei ole ka inimeste soojusliku mugavuse tõstmine, mis on saavutatav tänu maja eri osades ühtlustunud temperatuurile.

NB! 1 kraad temperatuuri tõstmist tõstab küttekulu ~ 5%.

Küttesüsteemi automatiseerimine aitab kokkuhoida 5-25% ning aitab vältida ala- ja ülekütmist.

Hooldus-seadistus:

  • Gaasi-, pelleti- ja õlipõleteid ning küttesüsteeme on vajalik hooldada vähemalt 1 kord aastas.

  • Katla suitsugaaside temperatuur peaks olema vahemikus 175-195 kraadi.

  • Katel on soovitatav seadistada töötamaks temperatuuridega 60-75 kraadi.

  • Puhasta õli/gaasi katel ja suitsukäigud ning korsten vähemalt üks kord aastas. Pelletikatelt ja tahkeküttekatelt puhastada tihedamalt – vähemalt kaks korda kuus.

  • Soovitatav on väike kateldel korstna tõmme hoida vahemikus 10-20 Pa (soovitatav paigaldada tõmberegulaator).